Moodsal ajal on laste peenmotoorika oskused vähemaks jäänud ja näiliselt lihtsad igapäevased tegevused, nagu käsitsi kirjutamine, kingapaela sidumine või noa ja kahvliga söömine võivad osutuda keeruliseks ettevõtmiseks. Milline mõju on lihtsate oskuste kadumisel?

Harjumaal on kevadest saadik noad usinasti välkunud, sest üle 100 lapse on oma lõbuks saanud peale tunde käia puutööd tegemas. Mõte lastele nuga pihku pista tekkis Saue noorsoostöötajal Üllar Põllul, nähes, kui vaevaline on laste jaoks kirjutamine.

“Võetakse otsast kinni, et nurk on vale, et pliiats ei kirjuta või ei tööta. Et ei ole seda käe tugevust. Aga nuga on vaja kätte võtta korralikult, tugevalt. Kui tugevalt ei võta, siis ei olegi võimalik midagi teha. Nii et kõigepealt on käsi vaja tugevaks saada,” ütles Põld.

Põllu sõnul pole noa käes hoidmine tänapäeval tavaline, aga tegelikult lastele vesta meeldib. Lisaks peenmotoorika parandamisele õpetab puutöö kannatlikkust, harjutab keskendumist.

Reporter Hanneli Rudi sõnul rääkis ta hiljuti ühe kaitseväelasega, kes ütles, et praegu on see aeg, kus poisid tulevad kaitseväkke ja esimene asi, mida neile tuleb õpetada, on saapapaelte sidumine. “Kas see olukord käelise tegevuse koha pealt on nii hull?” küsis reporter Rudi.

“Ma soovin sellele õpetaja edu ja kõva närvi, minul ei ole õnnestunud veel saapapaela sidumist selgeks õpetada. Tänapäeval on olemas krõpsuga paelad, on olemas hea ja kallis BOA-süsteem ja lõppude lõpuks võib teha sõlme umbselt valmis, jalg sisse ja jalg välja. Kui ei ole suurt vajadust, ega inimene siis õpi,” vastas Põld.

Algklasside õpetaja Krista Merilo sõnul on õpetajate seas juba aastaid olnud jutuks, et laste käeline tegevus muutub järjest nõrgemaks ja uusi peenmotoorilisi oskusi omandatakse aina kehvemini. Nii tuleb kooli aina enam neid lapsi, kelle jaoks kääridega mööda joont lõikamine on raske või kes ei suudagi pliiatsit õigesti käes hoida.

Koolijuht Õnnela Leedo-Küngas: peame edukultusele pidurit tõmbama

“Ega minu jaoks vahet ei ole, minu pärast hoia seda kuidas tahad, seda pliiatsit käes, aga siis hakkab käekiri kehvemaks minema. Ja kui käekiri läheb kehvemaks, siis on natukene kehvem ennast väljendada,” ütles Järveküla kooli õpetaja Krista Merilo.

Aga mitte ainult, käeline osavus on otseselt seotud lapse vaimse arenguga, sest see arendab mõtlemist, tähelepanu ja keskendumisoskust. Seetõttu peab Merilo laste aina kehvemat peenmotoorikat murekohaks. Samas ei saa lastele tema sõnul midagi ette heita, sest oskuse kinnistumiseks on vaja seda pidevalt harjutada.

“Me võime küll ära õpetada selle, aga kui poes ei ole saapaid, millel on paelad, vaid on krõpsud, kui selga pannes ei ole sul ühtegi nööpidega pluusi, siis see laps ongi ka neljandas klassis hädas oma nööpimisega,” sõnas Merilo.

Aga kas ongi vaja õppida oskusi, mida päriselus vähe vaja läheb -– tossud käivad krõpsudega ja pastaka asemel on klaviatuur? Tallinna Ülikooli alushariduse dotsendi Maire Tuule sõnul on lisaks ajutreeningule peenmotoorikal ka väga oluline roll lapse positiivse minapildi kujunemisel.

“Ma saan iseendaga hakkama, ma ei pea kellegi teise järgi ootama, kuni ta tuleb ja teenindab mind. Ehk ma saan olla iseseisev, see annab tohutult positiivse energialaengu ja ta on valmis uusi ja uusi väljakutseid vastu võtma. Aga kui ma iseendaga hakkama ei saa, ma ei saa ise söödud, ei saa riideid selga, ma ei tea, kuidas maailmas toimida, siis kahjuks nad jäävadki passivseks ootajaks, abi vastu võtjaks ja neil on kogu aeg selline tunne, et ma ei saa hakkama, ma parem ei proovigi midagi,” rääkis Tuul.

Tuule sõnul on seepärast väga oluline lapsi maast madalast õpetada ise tegutsema, kuigi lapse eest ärategemine on märksa lihtsam.

“See on praegu see, mida me näeme ka lasteaias, et lastevanematel on kogu aeg kiire ja neil ei ole seda viit minutit, et kui laps tuleb lasteaeda, siis anda lapsele aega ise endal riided ära võtta. Palju kiirem moodus on ju see, et mina riietan, laps saab kiiresti lasteaeda, mina saan kiiresti tööle. Aga sellega me teeme väga suure karuteene lapsele. Ta harjub sellega ära, keegi mind teenindab, miks ma peaksin ise endal riideid seljast võtma, kui ma saan alati öelda, et ma ei saa hakkama,” rääkis Tuul.

Toimetaja: Aleksander Krjuk

Allikas: https://www.err.ee/1609523977/laste-uha-norgem-kaeline-osavus-teeb-pedagoogidele-muret

The post Laste üha nõrgem käeline osavus teeb pedagoogidele muret appeared first on Varakult Üheskoos.

Read more at Varakult Üheskoos

Kõik lapsed ei saa lõikamisega kohe iseseisvalt hakkama, aga õiged töövahendid võivad olla suur samm edasi. Sobivad käärid aitavad luua tugeva aluse tegevusoskuste arenguks.

Levinumad kohandatud kääritüübid:

Vedruga käärid – aitavad pärast lõikamist automaatselt avaneda.

Teraapiakäärid vedruga, PETA UK – Invaru

Peopesaga vajutatavad lauakäärid – sobivad, kui käeline oskus on veel nõrk.

Lauakäärid, PETA UK – Invaru

Easy Grip käärid – ergonoomiline kuju toetab õiget haaret.

Easy Grip käärid – Invaru

Õppekäärid – täiskasvanu saab kääridest koos lapsega kinni hoida ja juhendada.

Õppekäärid – Taibutera

Fiskarsi laste- ja õppekäärid – usaldusväärsed mudelid igas vanuses, sh vasakukäelistele.

Valik Fiskarsi kääre – Loodus Invest https://loodusinvest.ee/product-category/kaarid/

Pilt: Pediatric Occupational Therapy Solutions

Ideid kääridega lõikamiseks ja käelisteks tegevusteks: https://www.facebook.com/share/1977We5EFj/

Kui Sa ei ole kindel, millised käärid just Sinu lapsele sobivad, küsi julgelt nõu! Õiged töövahendid toetavad lapse enesekindlust ja iseseisvust igapäevaelus.

The post Kuidas valida lapsele sobivad käärid? appeared first on Varakult Üheskoos.

Read more at Varakult Üheskoos

Eesti lapsed õpivad käändeid üllatavalt vara. Juba kolmeaastaselt oskavad nad kasutada enamikku käändeid ning ka keerukamaid vorme, mida ingliskeelsed eakaaslased alles palju hiljem omandavad. Ometi ei lähe kõik sugugi sirgjooneliselt. Tartu Ülikooli psühholingvistika professor Virve-Anneli Vihmani värske uuring näitab, et kõige rohkem vigu teevad lapsed just sõnadega, millel on mitu õiget vormi.

Näiteks sõnaga õun võib mitmuse osastavas kasutada nii õunu kui ka õunasid. Uuringus selgus, et lapsed eelistasid turvalisemat -sid lõpuga vormi (õunasid), kuid eksisid sagedamini vokaallõpulistega (õunu). Kui sõnal on vaid üks võimalik käänamine, nagu kass – kasse või porgand – porgandeid, tuleb lastel see hoopis kindlamalt välja.

Professor Vihmani sõnul peegeldab see laste keelekasutuses esinevat ebakindlust: kui täiskasvanudki kasutavad igapäevaelus erinevaid vorme, märkavad lapsed seda ning hakkavad otsima reegleid. Nii kulub mitme variandiga sõnade õppimiseks rohkem aega. Samas ei tähenda see, et lapsed jääksid hätta – pigem loksub süsteem järk-järgult paika.

Uuring annab olulist teavet logopeedidele ja õpetajatele. See kinnitab, et kuigi lapsed võtavad eesti keele rikkaliku käändesüsteemi varakult kasutusele, vajavad nad keerukamate ja harvem esinevate vormide omandamiseks rohkem tuge ja kordamist.

Mida aga lapsevanem või õpetaja saab teha, et keele arengut toetada?

• Lugege lapsele igapäevaselt ette erinevaid jutte – kirjakeeles kuuldud mitmekesised vormid kinnistuvad kõige paremini lugude kaudu.
• Julgustage last oma mõtteid pikemalt jutustama, mitte ainult ühe sõna või fraasiga vastama.
• Mängige keelemänge, näiteks “ütle mitmuses” või “muuda sõna lõppu”, et laps õpiks vorme läbi mängu.
• Ja mis kõige tähtsam – olge lapsele eeskujuks. Kui täiskasvanud kasutavad mitmekesist ja korrektset keelt, võtab laps selle loomulikult üle.

Keele areng ei toimu üleöö, kuid turvaline ja rikas keelekeskkond aitab lapsel samm-sammult kindlamaks saada – ka kõige keerulisemate sõnade puhul.

Allikas: https://novaator.err.ee/1609671305/eesti-laste-roopvormivead-osutavad-mitmekesisele-kodukeelele

The post Keerulised sõnad ja lapse keele areng: miks tekib eksimusi. appeared first on Varakult Üheskoos.

Read more at Varakult Üheskoos